Killiulluinnermut Nutserivik
Killiullugit nutserisinnaavat gradi, radianer, gradianer, arc minuttit.
°
Nutserinerit tamarmik-miit
Radian
0.0174532925 rad
Milliradian
17.4532925199 mrad
Arc minutti
59.9999999999 ′
Arc sekundi
3600.0000008133 ″
Gradian
1.1111111111 gon
Kaassineq
0.0027777778 tr
Kvatrant
0.0111111111 quad
Sekstant
0.0166666667 sextant
Naqinneq
0.0333333333 sign
Mil (NATO)
17.7777778547 mil
Nalunaaqutserneq killiullugu
0.0666666667 h
Kompassip naqinneq
0.0888888889 point
Nutseriviit allat
Apersuutit akissarineqaluallaattut
360-gradip kuummut Babyloniamiunit 1500 ukiut Kristusip inunngorneraniit siusinnerusoq pivoq. 60-tallit (sexagesimali) kisitsisissuseriaat atorlugit seqinerup ullumut ataasiarluni gradiusumik siuariarsimasut takusimavarput. 360 amerlanerusunut agguarneqarsinnaappoq (2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 12, 15, 18, 20, 24, 30, 36, 40, 45, 60, 72, 90, 120, 180), naatsorsuutit ajornannginnerusillugit.
Radian killiullugu imanik takissuseq radius-mut assigiussumi (57.3°-minnguaq). Radianit kalkulusimi fysikimilu soqutigineqarput formulat ajornannginnerusillugit—assersuutigalugu, sin(x)-ip derivataa cos(x)-iuvoq x radianiunikku.
Gradit radianngortissagukkit π/180-mik aqqutigit. Assersuutigalugu, 90° = 90 × (π/180) = π/2 radian ≈ 1.571 radian. Nutserinerit nalinginnaat: 30° = π/6, 45° = π/4, 60° = π/3, 90° = π/2, 180° = π, 360° = 2π.
Gradian (aamma gon gonillu) eqqarsalianit 100-nut agguarpaa, taamatut kuummut 400 gradianit. Franskit Revolutionini metrikip nalinginnaanissaanut pilersitaasimavoq, gradianerit pingaarnertut landmålingmi nunallu Europami ilaanniit atorneqarput. Gradianmi 0.9 gradi.